Rubriik: Artiklid

Olen töötervishoiuarstist väikeettevõtja, kes on hakanud kahtlema, kas riigil üldse on vaja töötervishoidu, kas riigil on vaja maksumaksjaid – nii töötajaid kui ettevõtteid.

Kevadine “koroonakriis” tuli mulle kasuks, sest sain tööandjana lõpuks aru, et meie valitsus aitab rohkem neid, kes suudavad ise end aidata või kes on õigel ajal õiges kohas. Kahjuks ülejäänud aga õppigu ise ujuma või uppugu ära.

Mina õnneks õppisin ujuma. Aga nüüd, sügisel, kui hakati rääkima töötajate esimeste päevade haigushüvitise kohustuse panemisest tööandja õlgadele, ükskõik mis protsendist me siin ei räägi, ja kas kahasse haigekassaga või mitte, sai selgeks, et riik soovib mind ikkagi ära uputada.

Aga minusuguseid väikeettevõtjaid (arste, kohvikupidajaid, iluteenindajaid jne) on väga palju. Seega, kas riik soovib väikeettevõtluse kaotada, ehk kaotada suure osa endale sissetulekut teenivast ühiskonna struktuurist? Aga kes siis maksab makse töötasudeks neile, kes on “õigel ajal õiges kohas”,  riigiametnikele, valitusliikmetele jne?

Olen olnud väga usin ja korralik maksumaksja, kõvasti vaeva näinud, et ettevõttel läheks hästi, et oleks tööd minu töötajatel ja et neil oleksid ka sotsiaalsed garantiid.

Töötervishoiuteenuseid pakkuva ettevõttena on mu tegevus vajalik selleks, et riigil oleksid töövõimelised töötajad ning ka tööandjad-ettevõtete juhid ja omanikud.  Seega, toob mu ettevõte riigile kaudses mõttes kasu läbi töövõimeliste ja tervete töötajate ning läbi tublide ettevõtete saab riik vajalikud maksud.

Aga nüüd haigushüvitise juurde. Töötervishoiuarstina näen ma kabinetis palju terviseprobleeme, mis on seotud sellega, et töötajad ei lähe õigel ajal arsti juurde. Nõus, alati ei peagi töötaja minema kohe arstile, sobib ka kaugtööna kodus töötamine mõne päeva jooksul. Väiksema infektsiooni puhul on töötaja 4-7 päeva jooksul jälle rivis ehk töövõimeline.

Miks aga praegu ei jääda koju? Seepärast, et töötajal ei ole võimalik endale rahaliselt lubada haiguslehel olemist, ja seepärast käiakse pooltõbistena tööl. Seda esineb pigem madalama palgaliste töötajate puhul, aga sageli ka ametite puhul, kus töötajal on suur vastutus oma tööülesannete tõttu. Kahjuks sellised poolhaigelt tööl käivad töötajad on  koormaks riigi meditsiinisüsteemile igas mõttes.

Juba pool aastat hiljem peale seda, kui muudeti 2009. a haiguspäevade hüvitamise korda, tegid perearstid statistilise järelduse, mida kajastati ka meedias, et nende nimistus olevate inimeste haigestumine on tõusnud ja ravikulud suurenenud.  Meditsiiniinimesena ütlen, et seda oligi ju arvata. Algne nn säästumõte tuli bumerangina riigi rahakotile hoopis tagasi.

Ja nüüd tekitame uuesti samalaadse olukorra,  kus nii-öelda esialgne säästukava teeb võib-olla isegi rutem kui poole aastaga riigirahakoti tunduvalt õhemaks.

Põhjendan seda kui arst, kes hindab oma kabinetis mitte ainult töötajate tervist, vaid ka ettevõtete, asutuste juhtide tervist.  Samuti kuulen muresid, mis juhtub ettevõttes siis, kui üks või teine töötaja ei saa töötada seoses tervisehädadega, või kui on vaja teha piiranguid, et töötaja töövõime säiliks.

Kui me paneme tööandja teisest päevast maksma haigushüvitist kuni praegu välja käidud viienda päevani, vaatamata, kui suur on tema ja kui suur riigi osalusprotsent, siis see vaene tööandja on peagi  käpuli. Töö on vaja ära teha ajal, kui töötaja on haige, kas tööandja enda poolt (topeltkoormus)  või tuleb leida asendustöötaja (lisatasu maksta) või tuleb isegi peatada töö ettevõttes (otsene kahjum tööseiskumise pärast). See kõik on suur kahju ettevõtjale, ja ööd-päevad mõtleb juht, mis saab edasi  ettevõtte tegevusest. Lisaks nõuab riik haige töötaja haiguspäevade hüvitamist ka veel.

Tavaliselt kergemad haigused ongi kuni nädal aega (hingamisteede nakkused, mõned uroinfektsioonid, seljavalud), ja peale seda töötaja suudab naasta tööle. Seega tööandja saab kahju töötaja tegemata töö tõttu ja maksab veel ka peale selle eest, et ise rügas ja rabas ja oli pooled ööd üleval!

Mis siis juhtub aga tööandjatega – ettevõtete juhtidega, kui nende maksukoormus tõuseb? Mina tean, mis juhtub, kuna näen seda iga päev oma kabinetis. Näen ettevõtete juhte, kelledel on tugevast stressist tingitud depressiooni eri raskusastmed või ärevushäired,  tasapisi tekkimas südame-vereringe haigused või juba tekkinud ja on oht süvenemisele või tüsistustele (südame infarkt, insult).

Tööandjad on sageli enese tervise osas valvsuse kaotanud,  mis võib tingida selle, et õigel ajal ei avastata mõnda rasket haigust või isegi pahaloomulist kasvajat. Olen kuulnud juhtivtöötajatelt, õnneks harva, suitsiidsusele kalduvaid mõtteid.  Vahel tõusevad mul vastuvõtu ajal ihukarvad püsti, kui näen, mis on ülepinge ja kurnatus juhtivtöötaja tervisega teinud.

Eeltoodu aga tingib meditsiinisüsteemi suurema koormatuse. Vajalik on suurendada kulusid haigestunud inimeste ja nende tüsistuste raviks. See omakorda tingib aga vajaduse suurema meditsiinipersonali järele või meditsiinipersonalil tekib ülekoormus, pikemad järjekorrad jne.  Kui inimesed on rohkem haiged,  sh tõuseb haigestumus juhtivtöötajate hulgas või lausa suremus, siis mis saab ettevõtetega. Kui need jäävad ilma juhita, tuleb hakata sobivate juhtide puudumisel tegema otsuseid ettevõtete likvideerimiseks, mis omakorda tähendab ka töötuid (riigikulude tõus ) ja riigi sissetuleku vähenemist maksude näol.

Ma ei mõista, kuidas ei suudeta aru saada, et riigi üheks sissetulekuallikaks riigikassasse on terve rahvas ja tublid ning edukad ettevõtted.  Kujundlikult – kui rahvas on nagu inimorganism ja ettevõtlus riigis on nagu selle inimese süda, ja kui me halvame ära südame töö, siis variseb kokku ka ühel hetkel inimorganism. Seega, ettevõtlust kui majanduse põhitala ja meie riigi südant tuleb säästa ja püüda hoida töös, mitte pidevalt leida uusi võimalusi, kuidas halvendada ettevõtluse tegevust.

Seega nii arstina kui väikeettevõtte juhina arvan, et töötajate, tööandjate kui ka ühiskonna tervis saab hoitud, kui leitakse võimalus haigele inimesele hüvitada riigi poolt saamata jäänud töötasu alates teisest päevast, mis võimaldab haiguslehe ajal ära elada, mitte ei maksa töötaja haigeks olemise aega kinni tööandja. Tööandja on oma maksud juba maksnud ära maksu-ja tolliametile vastavalt maksuseaduse alusel.

Leian, et töötervishoiuarstina peaksin reageerima tekkinud nn ülereageeritud olukorras.

Ajakirjandusest, tuttavatelt ja patsientidelt on jõudnud minuni info, et inimesed on täielikus paanikas seoses tekkinud viirusnakkuse riskiga ja ei oska end kaitsta.  

Ilmselgelt on tegemist hetkel olukorraga, kus tuleb vältida viiruse levikut ja just selleks peavad praegu kõik inimesed tegema omapoolselt midagi.

Viiruse eest peavad end kaitsma ja olema kaitstud ühiskonna nõrgemad liikmed –  vanemad inimesed ( 60+) , lapsed, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed, samuti inimesed, kes on nt ületöötanud (mis tingib halva immuunsuse – sageli juhtivtöötajad, mitmel töökohal töötajad, üliõpilastest töötajad).

Terviseametist ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt on antud hinnangud olukorra kohta kui ka soovitused, mida teha, kui ollakse haige või kuidas vältida haiguse levikut.  

Ilmselgelt on siin tegemist suure enamusega ühiskonna liikmetest, kelledel puuduvad teadmised viiruse levikumehanismidest ja tema toimest inimorganismile.  Eesti profesionaalsed viroloogid ja  infektsionistid on selgitanud täpselt, kuidas viirus levib ja on välja töötatud ennetusmeetmed leviku vähendamiseks .

Töötervishoiuarstina juhiksin tähelepanu järgmistele tegevustele ettevõttes/asutuses.

• Deisinfitseerige sobivate des.vahenditega  ühiskasutatavate ruumide uste linke ja treppide käepidemeid, ühiskasutatavaid töötasapindasid  (nt koosolekute laud, toolid) vähemalt 2-3 korda päevas.
• Koosviibimiste või  koosoleku lõppedes soovitav desinfitseerida toolipindasid ja klientide /külaliste vastuvõtmisel soovitav samuti koheselt kasutatud pinnad desinfitseerida ( kui klient/kodanik  lahkub ruumist, vastuvõtult jne).
• Kui teie kollektiivis on töötaja , kes ise on saabunud (või tema pereliige on saabunud)  kõrge või keskmise riskiga piirkonnast (WHO  ja Terviseameti poolt väljakuulutatud koroonaviiruse riskipiirkonnad), siis võimalusel jäägu töötaja koju kaugtööd tegema.  Kui tööandja otsustab, et see pole võimalik või töötaja otsustab tööle tulle, siis viiruse leviku vältimiseks (kui see juhuslikult ka on aga inimesel pole sümptome) on asjakohane kasutada nn  õhukest meditsiinis kasutatavat kaitsemaski (nn kirurgi mask). Samuti sobib ka kasutada  P1 filtriga tolmurespiraator või ka P2 filtriga tolmurespiraator). Selle kandmisega hoiab ta ära piisknakkusena leviva viiruse leviku oma töökeskkonnas. Üldjuhul on ühekordsed isikukaitsevahendid kasutatavad makismaalselt 8 tundi.
• Kui  kollektiivis on inimestel  hirm ja kartus nakatuda või ka oht on tõenäoline, siis tuleb enda kaitsmiseks kasutada  P3-filtriga respiraatorit, kaitseprille (mis liibuvad näonahaga või näovesiiri) ja pesta ning vajadusel ka desinfitseerida käsi peale ühsikasutatavate pindadega kokkupuutumist.
• Kui tööspetsiifika nõuab omavahel otse verbaalset suhtlemist, siis olla üksteisest  1- 2 m  kaugusel (kõnelemisel lendavad suust mikropiisad kuni 2 m kaugusele).  Töökohtadel, kus on vajalik lähem kontakt üksteisega, võtta kasutusele juba  eeltoodud meetmed (juhul kui  on olemas oht nakatuda).
• Hoiduge praegu, aktiivsel nakkuse levikuperioodil, kolleegidega,  tuttavatega ja võõrastega kätlemast, kallistamast ja nn põsemusi andmast .  Tervituseks tehtav  nahakontakt võõrastega kui ka sõpradega võiks ära jääda  kuni aktiivse nakkusperioodi lõppemiseni.
• Kui ettevõttes/asutuses või töötaja tööprotsessi käigus on tekkinud oht nakatuda, siis võimalusel välistada  tööletulek nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, üliõpilastest töötajad, krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega töötajad). Tööandja ei pea teadma töötajate haigusi, küll aga peab tööandja/töökeskkonnaspetsialist informeerima kollektiivi suuremast nakkusohust töökeskkonnas ja vastavalt siis võetakse juhtkonna poolt vastu otsus kaugtöö osas või muude nakkushaiguste eest kaitsvate meetmete osas.
• Kui on köha või aevastate, siis katke suu käega, kasutage võimalusel  ühekordset taskurätti süljepiiskade väliskeskkonda sattumise vältimiseks. Nohu korral kasutage ühekordset taskurätti ja visake see peale nuuskamist prügikasti. Köha ja nohu korral peske sagedasti käsi (võimalusel kohe peale nuuskamist või köhimist). Käte puhastamiseks võib kasutada ka niiskeid  kätepuhastuslappe, mis on müügis.

NB! Ükski tolmurespiraator, mis ei ole P3 -filtriga, ei kaitse teie hingamisteid viiruste ega  bakteriaalse nakkuse eest.  Respiraatorid on ühekordsed ja nende  respiraatorite maksimaalne kaitse on ca 8 tundi.   

NB! Kui teil puudub silmade kaitse, siis ei ole te kaitstud mitte ühegi viirus-, bakteriaalse-ega ka seennakkuse eest, mis on õhuosakestena õhus, erinevatel vedelike piiskadel või kui need on pindadele sadenenud ja sealt satuvad õhku kui me pindasid puudutame.

NB! Ruumide-pindade desinfitseerimine on vajalik, et viirus ei kinnituks teie nahale-riietele ja ka juustele, kui te kasutate erinevaid pindasid tööl või ka kodus ja puutute neid kätega.

NB! Sage käte pesemine ning  vajadusel ka desinfitseerimine on vajalik, et hävitada seal olevaid võimalikke viiruseid ( jm haigustekitajaid), mis on pindadelt sattunud teie käte nahale .

NB! Peale käte sagedast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi unustada ära käte kreemitamist nahka hooldavate kätekreemidega, sest kätepesemine ja desinfitseerimine “kuivatab “ nahka halvendab naha kaitsevõimet muude nahka kahjustavate bakterite eest. Samuti võivad tekkida naha haavandikesed ja nn nahalõhed.

NB! Enda kaitsmiseks viiruste ja muude hingamisteede nakkushaiguste eest, peaks olema inimene heas tervislikus seisundis – une-, elu ja tööreziim optimaalselt seatud vastavalt isiku võimetele.  Selleks saame ise palju ära teha –  praegu, talvehooajal, tarvitada immuunsust tõstvaid ravimeid- ja toidulisandeid. Toituda tervislikult ja vältida ülemääraseid pingutusi, mis võivad organismi nõrgendada. Ka riietumine peaks olema vastavalt ilmastikule või siis töökeskkonna/kodu  tingimustele.

Kokkuvõtteks, hetkel  on vaja tegutseda targalt ja läbimõeldult viiruse eest kaitsmisel kui ka selle võimalikul levitamise vältimisel.  Hetkel tekkinud paanika, kus iga hinna eest püütakse endale hingamisteede mask hankida, pole põhjendatud.  On vaja endale selgeks teha,  miks ja missugust hingamisteede kaitset üldse kasutada ja kas üldse hingamisteede kaitse on optimaalne, kui unustame ära silmade kaitsmise ja nahahügieeni  ning ühiskasutatavate ruumide kontaktpinnad-tööpinnad.