Tänapäeva noored seisavad põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus suure otsuse ees – millist eriala valida? Tihti mõjutavad neid trendid, vanemate ootused, sõbrad, suur huvi erialal vastu või lubadus heast sissetulekust.
Kuid liiga harva mõeldakse sellele, kuidas valitud amet sobib inimese tervise, iseloomu ja füüsiliste eeldustega. Vale erialavalik võib tuua kaasa mitte ainult töörahulolematuse, vaid ka tõsiseid terviseprobleeme juba mõne aasta jooksul pärast tööle asumist. On juhtumeid, kus juba õppimise ajal tekivad tervise osas tagasilöögid.
Näiteks võib istuv töö süvendada seljavalusid ja liigesehädasid, füüsiliselt raske töö aga põhjustada südame- ja lihas -liigesvaevusi neile, kelle keha pole selleks valmis. On mõningad haigused, eriti luu-liiges-lihaskonna haigused (nt reumaatilised haigused), mil eriti peab arvestama erialavalikut.
Sageli näen, kuidas täiesti terved noored hakkavad kaebama, peale paari tööaastat, valusid alaseljas, põlveliigestes, kaelapiirkonnas. Põhjuseks on valesti valitud eriala – see ei sobi nende kehaliste võimetega või pikkuse ning kaaluga. Oma tööelus puutun kokku noorte inimestega, kes on väga pikka kasvu, kuid on valinud näiteks autoremondilukksepa, santehniku- või siseviimistleja (nt plaatija) elukutse. Nendel erialade juures on vaja sageli viibida ebamugavates tööasendites ja teisaldada käsitsi suuri raskuseid ning seda halbades töötingimustes. Kui nüüd mõelda pikka kasvu inimese peale, kes õpib ja hakkab tööle eeltoodud erialadel, siis on tema luu-liiges-lihaskonnale ja närvidele mõjuv koormus tunduvalt suurem, kui keskmist kasvu inimese puhul.
Samuti tahetakse end panna proovile pingetaluvust nõudvatel erialadel. See on tegelikult tore – noored ongi riskialtimad ja sellistel, suure tööstressiga töökohtadel, peab ju ka keegi töötama. Kahjuks on päris palju juhtumeid, kus noor inimene on end üle hinnanud. Töötervishoiuarstid, tervisekontrollidel, vaatavad alati vastuvõtul olevate inimeste eelnevaid haigestumisi ja arvestavad otsuste tegemisel varasemate diagnoosidega/kaebustega. Kui haigusloos on noorel inimesel kirjas tõsisemad kroonilised haigused ( nt südame- veresoonkonnahaigus, I tüüpi diabeet, põletikuline soolehaigus, kroonilised ja sageli ägenevad vaimse tervisega seotud haigused), siis ei sobi tööd ekstreemsetes tingimustes ja tugeva vaimse pinge all; öötöö või pikad töövahetused. Juba olemasolevatele haigustele võivad lisanduda ärevushäire, paanikahäire, depressioon. Seega õige erialavalik siinkohal on väga tähtis just inimese töövõime kui ka elukvaliteedi säilimise osas.
Veel tooksin välja kopsuhaigusi ning allergilisi haigusi põdevad noored ja neile mittesobivad töökeskkonnad. Nimelt eeltoodud tervisehädadega noored, kui ka täiskasvanueas ümberõppijad, peavad silmas pidama, et nende tervis halveneb kiireimini, kui asutakse tööle ametikohtadel, kus on kokkupuude kemikaalidega, tolmudega, erinevate allergeenidega. Spetsiaalse raviga on võimalik tervisekaebusi leevendada või ka ära hoida, kuid ravimid ise hakkavad, ajapikku, tervist halvemuse suunas viima. Seega tahan öelda, et kui noor inimene on eksinud erialavalikul, siis on soovitav võimalikult kiiresti ( lähiaastate jooksul) õppida uus eriala, mis on tervisele sobivam.
Eriti suureks probleemiks on, noorte karjääri valikul, lapsena põetud allergilised haigused. Vanemad ja pereliikmed kui ka noored ise on kindlad, et kui teismeeas allergia kaebused taanduvad, siis on saadud terveks allergiast. Kahjuks tegemist on haigustega, mis võivad uuesti ägeneda ebasoodsas keskkonnas. Allergilised kaebused inimesel võivad uuesti tekkida kas samas organsüsteemis või hoopis mujal. Seega varasemalt atoopilist dermatiiti põdenud noorel inimesel, võib ootamatult vallanduda hingamisteede allergianähud kuni tõsise haiguseni nagu astma.
Õige erialavalik ei tähenda ka ainult sobiva palga või prestiižse ametikoha leidmist endale – see tähendab töö ja tervise tasakaalu. Kui inimene valib töö, mis sobib tema füsioloogia, temperamendi ja elustiiliga, püsib ta energilisem, rõõmsam ja produktiivsem.
See on kasulik ühiskonnale laiemalt: väheneb töövõimelangusega või täiesti töövõimetud inimeste arv, väheneb haiguspäevade arv ning kokkuvõttes kulud tervishoiule.
Noorte jaoks on oluline võtta aega enese tundmaõppimiseks, selgitamaks välja, millised on nende tugevused, tervislikud piirid ja tõelised huvid.
Vanemad, õpetajad, kooli meditsiinipersonal, arstid, karjäärispetsialistid – kõik saavad noort inimest erialavalikute tegemisel toetada.
Tuleb aidata noorel mõista, et hea amet ei ole ainult see, mis toob palju raha sisse ning mis on väga äge, vaid see, mis laseb inimesel püsida terve ning võimaldab õppida ja areneda kogu elu.
Soovin, et iga noor teeks teadliku valiku, lähtudes mitte ainult südame, vaid ka keha häälest.
See annaks võimaluse, et meie ühiskond oleks tervem, inimesed tunneksid end õnnelikemana ja rahvas saaks olla majanduslikult paremini kindlustatud.
Kontaktkoolitus on parim viis tagada tõeline arusaam, praktiline kogemus ja motivatsioon teadmisi rakendada.
E-koolitusel:
osaleja saab vähem otsest tagasisidet,
nõuab rohkem enesedistsipliini,
on piiratud praktiline kogemus,
võib esineda tehnilisi probleeme,
suurem õpikeskkonna mõju.
Miks valida kontaktkoolitus?
✅ Vahetu suhtlus koolitajaga Osalejatel on võimalus esitada küsimusi, arutada keerulisi olukordi ja saada kohest tagasisidet. Koolitaja saab kohandada sisu vastavalt grupi vajadustele.
✅ Praktilised harjutused ja näited Õppimine ei piirdu teooriaga – osalejad saavad läbi teha praktilisi ülesandeid, lahendada juhtumianalüüse ning arutada reaalelulisi olukordi, mis suurendavad teadmiste kasutusoskust töökeskkonnas.
✅ Võrgustumine ja kogemuste vahetamine Kontaktkoolitus toob kokku valdkonna spetsialistid, volinikud ja nõukogu liikmed erinevatest organisatsioonidest. See loob võimaluse vahetada kogemusi, leida häid praktikaid ja tuge kolleegidelt.
✅ Motivatsioon ja keskendumine Koolituskeskkond aitab keskenduda – puudub igapäevane segav taust ja koolitusest saab maksimumi. Paljud osalejad kinnitavad, et kontaktkoolitus annab neile suurema kindluse ja vastutustunde oma rolli täitmisel.
Koolitus sobib:
Töökeskkonnavolinikele ja -spetsialistidele, kes vajavad regulaarset täiendamist või soovivad alustada ametis kindla teadmiste pagasiga.
Töökeskkonnanõukogu liikmetele, et paremini mõista oma rolli ja vastutust.
Juhtidele, kes soovivad paremat ülevaadet töökeskkonna ohutuse tagamisest.
Investeeri oma töötajate teadmistesse – see on parim viis tagada turvaline ja tervist hoidev töökeskkond.
Mootorsõidukijuhi tervisekontroll on oluline samm tagamaks, et juht on füüsiliselt ja vaimselt võimeline sõidukit ohutult juhtima. See ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid ka oluline panus liiklusohutusse ja enda ning teiste elu kaitsmisse.
Kes peab tervisekontrolli läbima?
Tervisekontroll on vajalik kõigile, kes taotlevad juhiluba esmakordselt või soovivad olemasolevat juhiluba pikendada. Samuti peavad tervisekontrolli läbima kutselised juhid ning juhid, kellel on terviseprobleeme, mis võivad mõjutada sõiduvõimet (nt nägemise langus, kroonilised haigused vms).
Kus teha tervisekontroll?
Küüdorfi Töötervishoid pakub professionaalset mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teenust kiirelt ja mugavalt. Kontrolli käigus hindab töötervishoiuarst juhi üldist terviseseisundit, vajadusel teeb lisauuringud ning väljastab tervisetõendi vastavalt liiklusseaduse nõuetele.
📍 Asukoht: Küüdorfi Töötervishoid, Õismäe tee 179, Tallinn 📞 Broneerimine: 661 6812 ja 5693 1828 📧 E-post: registratuur@tkhaldus.ee
Miks valida Küüdorfi Töötervishoid?
Kogenud töötervishoiuarst
Paindlikud ja kiired ajad
Mugav asukoht ja sõbralik teenindus
Tervisetõend edastatakse elektroonselt otse Maanteeametile
Ära jäta tervisekontrolli viimasele hetkele – broneeri aeg juba täna ja sõida kindla südamega!
Töötervishoid on tänapäeva töömaailmas oluline teema, mis mõjutab otseselt töötajate produktiivsust ja elu kvaliteeti. Seminar keskendub sellele, kuidas aidata töötajat, kui tema terviseseisund on halvenenud ning heaolu vähenenud. Seminaril saate teada, millised on Eesti Töötukassa võimalused, et toetada töötajat sobiva järgmise töökoha leidmisel, kui tema praegune töö ei ole enam tervisele sobiv.
Külalislektoriks antud seminaril oli meie enda töötervishoiuarst, kes rääkis põhjalikult terviseprobleemidest, mis tervisekontrolli käigus võivad selguda.
Dr. Annika Küüdorfi loengu osa algab 26:00 minutist.
Töötervishoiuarstina leian, et loomulikult on see vajalik. Samas olen püüdnud mõista, miks üsna sageli, tööandjad või töötajad, seda tervisekontrolli ei aksepteeri või nimetavad mõtetuks. Samuti on tekkinud, viimasel ajal, osade perearstide hulgas arusaam, et töötajatele saavad ju ka nemad teha tervisekontrolli – milleks töötervishoiuarste vaja on.
Proovin veidi argumenteerida ja ehk on siis parem mõista töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli vajadust.
1. Esiteks on oluline tervisekontrolli kvaliteet. See tegelikult algab asjaolust, kes viib tervisekontrolli läbi – on see töötervishoiuarst, üldarst, perearst või nt töötervshoiuõde. Teine kvaliteedi kriteerium on, kus seda kontrolli tehakse – missugused on tingimused ja võimalused, et teostada kvaliteetset meditsiiniteenust – analüüsid õigeagselt laborisse ja koheselt ka vastused, uuringute tegemise võimalused tervisekontrolli ajal ja millises töökeskkonnas tehakse töötajate tervisekontroll.
Kolmas kvaliteeti näitav detail on uuringute mahud ning nende sobivus antud ametikohale, samuti mis ajakestusega viiakse ühe töötaja tervisekontroll läbi. Kas see on nö liinitöö – iga töötaja(patsient) on õe- ja arsti juures väga lühikest aega (nt arst võtab vastu 10 – 15 minutit) või siiski saab peale analüüse ja uuringuid patsient optimaalse tähelepanu töötervishoiuarstilt,sel juhul on arsti vastuvõttu pikkus 25 – 30 minutit. Viimase puhul arutatakse läbi eelmised töökeskkonnad tööelus, tutvutakse varasemate haigustega, mis on olulised töövõimes. Seejärel alles, püüab arst selgust saada – läbi analüüside ja uuringute ning haigusanamneesi- milline on hetke töötaja tervis ja kas see võimaldab töötada edasi samal ametikohal.
Alati on vajalik töötervishoiuarstil läbi mõelda, kas patsiendi puhul on vaja alustada või jätkata tervist edendavate meetmetega. Need on siis ravimeetmed, töökeskkonna kohandamise meetmed, isikukaitsevahendite või abivahendite kasutamise meetmed, töökorralduslikud meetmed, ohutegurite vältimise ja välistamise meetmed.
2. Kasulikkus tervisekontrollist. Kuidas ma olen saanud aru, et tööandjate poolt töötajate suunamine tervisekontrolli on kasulik? Tänu töötervishoiualasele tervisekontrollile jõuab väga palju tööealisi inimesi arsti (ka eriarstide) juurde ka siis, kui nad arvavad, et on täiesti terved ja pole „tervisel häda midagi“. Sageli on just sellise mõtlemisega mehed (vanuses 35 – 60) kellede „geenidesse on sisse kirjutatud“ , et arstile tuleb minna alles siis, „kui üks jalg on juba hauas“. Loomulikult ei käi see kogu meespopulatsiooni kohta, lihtsalt sellist mõtlemist on rohkem meeste hulgas. Ei saa salata, et näen iganädalaselt üksikuid naistöötajaid, aastates 50-65, kes samuti pole 10.15 a end arstidele näidanud.
Seega kui me räägime esmatasandi arstiabi kättesaamisest ja haiguste ennetamisest, siis just töötervishoiuarstid näevad sageli just neid inimesi oma vastuvõtul, kes on „terved“, kuid kellede õigeaegsed terviseuuringud – ja tervise edenduslikud meetmeid võimaldavad kokku hoida nii riigi raha kui ka hoida muutumatuna või isegi suurendada pere sissetulekut. Me näeme oma vastuvõttudel inimesi, kel on tekkimas või juba tekkinud tervisehäired, mis viivad tõsisema ja kroonilise haiguse tekkimisele.
Saan kindlalt väita, et 21 aasta jooksul, olen päästnud tõsisemast haigestumisest ja isegi enneaegsest surmast, sadu inimesi – võib-olla isegi rohkem. Mitte sellega, et olen hakanud neid ravima, vaid nad on jõudnud õigel ajal perearstidele või eriarstidele, operatsioonidele. Samuti on nii mõnigi muutnud oma elustiili ja ravisoostumust ning arusaama oma tervise hoidmise osas. Seega mina leian, et töötervishoiuarst teeb suure töö ära, et meie elanikkond oleks tervem ja õigel ajal jõuaks vajalike arstide juurde.
3. Erinevus töötervishoiuarsti ja perearsti vahel (mõlemad esmatasandi arstid).
Töötervishoiuarstil on pädevus hinnata töökeskkonna ohutegurite seost töötaja tervisega – kuidas ohutegurite mõjud väljenduvad inimese organismis. Ohutegurite toime võib olla töötajale endale märkamata, kuid on olemas juba sümptomid või veres mingid muutused, mis viitavad tervisekahjude tekkimisele. Samas on ka nii, et töötajal olevad üldhaigused võivad teatud ohutegurite toimel progresseeruda.
Arusaam tervisekontrollist, et see on ainult vererõhu mõõtmine, pikkuse-kaalu hindamine, vereanalüüsi tegemine ja otsuse välja kirjutamine – see tegelikult nii ei ole. Toon ühe tavalisima näite – kõrge vererõhk ehitustöötajal või juhtivtöötajal, eriti kui ta on veel nt 30-40-ndates aastates, viitab väga sageli töökeskkonna ohutegurite toimele. Esimesel juhul on selleks müra töökeskkonnas ja raske füüsiline töö kui ka tihti pikkade tööpäevade tegemine. Teisel juhul suur vaimne koormus ja sageli ka ületundidega töötamine, vastutus, kohustused töötajate ees ja kõiksugu probleemide lahendamise vajadus – juhtivtöötajale mõjuvad psühhosotsiaalsed ohutegurid. Seega ei saa alati öelda, et kõik vererõhuhaigused ja südamekahjustused on meil alati geenidega antud või tingitud halvast elustiilist, ülekaalust jne. Tuleb otsida nn inimkehaväliseid põhjuseid. Muideks – vaimne koormus ja kurnav töö põhjustab II tüübi diabeedi tekkimist, tekitab mao-sooletrakti haiguseid kuni haavandtõve tekkimiseni, tõstab vähiriski.
Eeltooduga tahangi öelda, et kui mina töötervishoiuarstina, tegelen vastuvõtus patsiendiga – kuulan kopse-südant, vaatan luulihaskonda ja neuroloogilist leidu, vaatlen nahka, hindan vaimset seisundit ja uuringute -analüüside tulemusi , siis samal ajal tegelen ma aktiivse mõtlemisega ja küsimustele vastamisega. Nimelt, kas või millised on tänased tervisnäidud seotud varasemate ja praeguse ametitega ning töökeskkondadega. Viin, patsiendi töötamise kohta saadud info, tema tervisenäitudega kokku. Alles seejärel on võimalik teha otsuseid tööle sobivuse või ajutiselt mittesobivuse osas, ääremisel juhul ka üldse keelata töötamine olemasoleval ametikohal.
Selleks on töötervishoiuarste õpetatud ülikoolis 4 aastat, lisaks üldarsti kutsele. Me oleme eriarstid ja mõtleme oma erialal teisiti, sest olema õppinud töötervishoiualast seadusandlust, töökeskkondades käinud ja teinud ise erinevate töökeskkondade riskianalüüse. Töötervishoiuarsti poolt teostatud tervisekontrolli üks eesmärke on, et töötaja suudaks jätkata töötamist, ja seda mitte ainult täna, vaid ka tulevikus, olgu ta siis noor, keskealine või pensionieelik.
Meie, enamjaolt, ei ole raviarstid, vaid oleme difdiagnostikaga tegelevad arstid – sõelume välja haigused, olemasolevate haiguste tekkepõhjused, anname info patsiendile, kuhu eriarstile oleks vajalik pöörduda, kas on vajalikud lisauuringud. Samuti anname info, mida töökeskkonnas muuta või mida patsient (töötaja) saab ise teha oma tervise heaks. Selline läbimõeldud töötervishoiuarsti vastuvõtt, just arsti kabinetis, on tavaliselt kestusega 30 minutit, terviseprobleemide puhul enamgi.
Veel on tööandjad visanud õhku küsimuse, kas ikka kõik töötajad (just kontoritöötajad) peavad käima tervisekontrollis töötervishoiuarsti juures. Siin oleks vastus, et tõesti aastate jooksul olen ma aru saanud, et oluline on töökeskkonnas töötajale mõjuvad terviseriskid üle vaadata. St jah, peaks hindama neid, tehes riskianalüüsi (kas oma jõududega või paluma abi). Mina isiklikult arvan, et kontoritöötajate puhul, kes on vähemalt 50% koormusega tööl, võiks hinnata ära kontoritöökoha ergonoomia (sh kaugtöökohas) ja siis vastavalt tulemustele saata kontrolli (st kui ikka on väga valesti kujundatud arvutitöökohad või ei olegi neid nt kaugtöökohtades). Muideks – töötamist kaugtöökohal tõesti peab tööandja hindama – swlgitama välja, kas on ohutu. Samas, armsad tööandjad, teil on õigus keelduda töötajate, kaugtöökohal töötamise, lubamisest. Eriti, kui teil on anda ergonoomiline arvutitöökoht kontoris ja saate olla kindel, et töötaja tervis ei kahjustu seal. Seega kaugtöökoht on luksus nii töötajale, kui ka tööandjale! Kahjuks tööandjale lisandub kaugtöö puhul vastutus (kaugtööl oleva töötaja) tööohutuse osas – nii on see tänase töötervishoiualaste õigusaktide järgi.
Kokkuvõtteks
Eeltoodu põhjal, kui suutsite ikka läbi lugeda, andsin väikese ülevaate minu töö eripärast.
Kui olete pettunud teile osutatud tervisekontrolli teenuse osutamisest, siis on võimalik otsida uus teenuse osutaja, samuti on võimalik käia mitme töötervishoiuteenistuse juures tervisekontrolle tegemas. Viimane mõte on hea selleks, et võrrelda teenusepakkujaid ja siis tulevikus (soovi korral) valida endale sobivaim. Ei soovita takerduda tervisekontrolli hinda – et kas on kallis või odav, või kas tervisekontroll oleks kohe kõrvalmajas tehtav. Kui soovite töötajate rahulolu, siis pange rõhku tervisekontrolli hinna ja kvaliteedi suhtele. Uurige, miks on teile pakutud uuringud vajalikud ja kas uuringute maht on optimaalne ning sobiv. Püüdke saada infot, kas teie töötajaga tegeletakse vastuvõtus piisavalt, kes viib läbi tervisekontrolli, kui kiiresti teenindatakse näiteks arsti juures töötajat. Kui võimalus, uurige töötajatelt tagasiside, varasemalt tehtud tervisekontrollide osas – kas nad on rahul või mida nad ootasid tervisekontrollilt ja kas ootus täitus.
Töötajate tervisekontrollil on mõte, kui seda ikkagi teeb töötervishoiuarst või, kui teeb töötervishoiuõde või üldarst, siis võtab patsiendi terviseinfo ja tööanamneesi kokku ikkagi töötervishoiuarst. Samuti on oluline, et töötaja saab infot oma tervisenäitajatest ja seda keeles, millest ta saab aru (st mitte arstikeeles). Töötajate rahulolu on suurem, kui ta saab teada, kuidas oma tervist hoida või töökohta kujundada tervisesõbralikumaks (nt arvutitöökohta saab töötaja väga hästi ise kujundada endale sobivaks, kuid peab teadma, mida teha).
