Arstiga viinavabrikus liinitöö tervisehädasid uurimas

Töötervishoiuarsti Annika Küüdorfi ringkäigul Liviko tootmistsehhides selgub, et töötajate tervise säästmiseks piisab sageli vaid väikeset muudatusest.
http://tervis.postimees.ee/2975223/arstiga-viinavabrikus-liinitoo-tervisehadasid-uurimas%C2%A0

Liviko  mürarikkas villimistsehhis villitakse parajasti Vana Tallinnat. Kaks vanemat naist istuvad vastastikku liini taga ning panevad pudeleid pappalustele. Mõlemad kasutavad müra kaitseks kõrvatroppe, mis on sellises töökeskkonnas hädavajalikud.
«Väga head reguleeritavad toolid!» jääb arstile kohe silma. Samas märgib ta, et naised võtavad pudeleid liiga kõrgelt ja teevad seega liiga palju töövõtteid rinnast kõrgemal. Nii on õlavöötmevalud varmad tekkima.

«Kas liini allapoole reguleerida ei saa?» uurib Küüdorf Liviko tootmisjuhilt Kalev Pukilt.

«Ei saa, liinile on mehaaniliselt ette nähtud teatud kõrgused, ainult tooli saab reguleerida,» kostab mees.

«Siis võiksid need olla seisutöökohad ja vajadusel võiks kasutada seisutoole, nii on mugavam,» hindab Küüdorf.

«Nad lükkavadki vahel tooli kõrvale ja seisavad. Lühemad panevad veel puitresti jalgade alla,» selgitab tootmisjuht.

«Aga kas nad peavad neid pappaluseid kummardades haarama? Kas ei ole sellist tasapinda, kust saaks kaste käte haardekõrguselt võtta?» uurib arst pappaluste virnale osutades.

«Põhimõtteliselt on see võimalus olemas,» kinnitab Pukk.

Tootmisjuht toonitab, et inimesed võivad istuda, seista ja liikuda nii, kuidas neil mugavam töötada on. Samuti võimaldab ettevõte oma töötajatel tavalisest rohkem puhata. «Kahe inimese koha peal töötab kolm inimest ehk kaheksa tunni jooksul teeb üks inimene 5,5 tundi tööd, ülejäänud ajal aga puhkab,» räägib ta. Kes puhkepausi ei taha täies ulatuses ära kasutada, võib vahepeal muid töid teha.

«See on väga hea lahendus,» kiidab arst.

Edasi liigume väiksemasse ruumi, kus tegutseb nobe pappaluste valmistaja. Küüdorfile jääb silma vanema proua halb istumisasend, märkides, et töötaja kasutab tegelikult väga head tooli seisutoolina. Arst osutab ruudukujulisele lauale, kus proua aluseid valmistab, ning teatab, et see võiks olla teisiti pandud, kuna hetkel on laud liiga kaugel nii töötajast kui ka liinist. See võiks üldse olla ovaalne, sest siis saaks töötaja tooliga lähemale tulla. Praegu istub naine natuke viltu, mistõttu võivad teda kimbutama hakata seljahädad. Küüdorfi sõnul aitaks kas laua väljavahetamine või liini kõrgemale tõstmine. «Loomulik töötasapind on naba ja rinna vahel, praegu see nii ei ole,» lisab ta. Proua aga ütleb, et tal on praegugi väga mugav. Arsti kinnitusel on liini kõrgus täpselt paras pappaluste etteandja puhul. Tegemist on seisutöökohaga, kuid töötaja võib vahepeal ka seisutooli kasutada. Valmiskaubalaos on iga liini otsa ette nähtud kolm meest, kellest kaks on parajasti tööl ja üks puhkab. Küüdorfile torkab silma, et valmiskaupa liinilt haarates üks töötaja kummardab liiga palju. Ta leiab, et vajalik oleks töötasapind, kuhu mees saaks ladustada liinilt tulevad täiskastid. «Võimalusel peaksid töötajad puhkepauside ajal kindlasti istuma või isegi lamama. Seisva töö puhul on tavalisteks probleemideks valud jalgades, veenilaiendid ja alaseljavalud,» ütleb Küüdorf. 

Küllalt mürarikkas ruumis on vajalikud ka kõrvatropid. «Me ei räägi, me karjume omavahel. Kui juba karjuma peab, on müratase nii kõrge, et see võib töötajate tervisele halvasti mõjuda, põhjustades mitmesuguseid vaevusi, nagu peavalu, unehäireid, kõrget vererõhku, väsimust ja stressi,» selgitab Küüdorf, et müra on psüühiliselt koormav.

«Töötajad ütlevad, et kõrvatoppidega nad ei kuule, mis ümberringi toimub. Äkki keegi hõikab või juhtub kuskil avarii,» põhjendab Pukk, miks neid väga ei kasutata.

Töötervishoiuarst uurib ka võimlemisvõimaluste kohta. Puki sõnul on puhkeruumis võimlemiseks piisavalt ruumi ning seal saavat ka nahkdiivanitel pikutada. Võimlemisharjutuste plakateid neil veel seintel ei ole, kuid need on tellitud, tuleb vaid ära tuua. Küll on olemas juhendmaterjal esmaabi andmise viisidest. 

Liviko pakub töötajatele ka spordivõimalusi, mida Küüdorf väga positiivseks peab, kuna tootmises tehakse ka füüsilist tööd, mis põhjustab luu- ja lihaskonna vaevusi.

«Soovitaksin teil riskianalüüsi lisada massaažipadja, mis ei ole kallis, kuid samas vajalik,» teeb ta ettepaneku.

Jutuks tuli seegi, et tootmises töötavast 90 inimesest osa suitsetab. «Sellise töö puhul ei ole suitsetamine hea, sest see vähendab töötavates lihastes ainevahetust ja hapniku ainevahetust ning lõpuks inimese töövõimekus langeb,» ütleb Küüdorf.

Tööinspektsiooni mullusest töökeskkonna ülevaatest selgub, et suurimat kahju tekitavateks ohuteguriteks on korduvad ühetaolised liigutused ja vale tööasend, mida sageli ei märgata ja mistõttu ei osata neid ka vältida.

Oktoober on traditsiooniliselt kogu maailmas ergonoomiale pühendatud kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu töökeskkonna paremaks muutmise võimalustele. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel keskenduti tänavu tööandjatele.  Tegevust toetati  ESF programmist «Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014».